Hei, tulid siia jäätist otsima?

E-poodi meil veel pole, aga palun loe edasi, sest meil on sulle midagi olulist öelda. 

Fresko jäätiste tootmises on hetkeks väike paus, sest oleme pakendeid vahetamas ja olgem ausad, pärast sellist suve väärime igati võimalust hetkeks jalad seinale heita. Lubame, et juba varsti saad kauplustest jälle Freskosid. Kui jäätiseisu silmanägemist tahab võtta, võta ühendust, sest kapis meil midagi ikka veel leidub.

Aga tead ju, kuidas mõte lippama hakkab, kui talle ainult hetkeks asu anda. Nii oleme meiegi nüüd järeldusele jõudnud, et jäätisevalmistamisega piirdumine ainult kammitseb meid. Meil on suurepärane tiim, palju häid mõtteid ja kirg taimse toidu vastu. Ja vahel äng, sest kõike peab ise tegema - poodides pole pooli asju. Ettevõtlikud inimesed teatavasti ei vingu eriti pikalt, vaid, arvasid ära - võtavad midagi ette. Nii on Fresko nüüd jõudusid ühendamas Vapra Oa ja Gööki tiimiga, et kamba peale Tartusse üks eriti äge AINULT TAIMSET TOITU valmistav köök rajada ja kõigi oma ideedega taimetoiduskeenet rikastada. Väga oodatud on ideed ja soovid, mis just SINU meelest poodidest veel puudu on. Palun kirjuta meile.

Ühendatud ettevõtte eesmärgiks saab olema esmalt Eesti kaupluste taimetoiduvalikut rikastada ja seejärel välisturgudele lisaks missioonitundele ka raha teenima minna. Otsime nende lennukate ideede teostamiseks kaaslasi. Meil on kindlasti vaja ärialaseid mentoreid, meeskond võiks täieneda inimeste võrra, kel meiega sama maailmavaade ja tahe ISE midagi ära teha - ootame igasuguse pagasiga inimesi. Lisaks otsime RAHA, seega kui sa oled suuremat või väiksemat sorti investor või tead kedagi, kes võiks tahta meie tegemistele õla alla panna, võta palun ühendust, räägime lähemalt. Väiksemat sorti investorid võivad silmad lahti hoida ka selles osas, et kinnitamata andmetel lööme üsna pea laineid ühisrahastuses. 

TAIMETOIT ON TULEVIK, toome selle tuleviku koos lähemale! 


Kõik ideed on veel väga värsked, lubame, et kirjutame peagi täpsemalt blogis ja täiendame jooksvalt sotsiaalmeediat ja siinset lehte. Ära siis võõraks jää! :)

Kuidas üks turunduskampaania üle võlli keerata

Kaisa Murutar

Paljude eestlaste teadvusesse jõudis Fresko jäätisevabrik umbes kuu aja eest, kui tegime Eesti Vabariigi aastapäeva puhuks sinimustvalge jäätise. Et torm selle ümber pole veel vaibunud, kuna saan igal nädalal keskmiselt kümme korda tuttavatele ja võhivõõrastele tõdeda, et "ei, sinimustvalget jäätist praegu enam pole" ja "jah, me teeme seda millalgi veel," pole ka kuu aega hiljem liiga hilja kogu see saaga üles tähendada.
Piltnik: Mats Eek

Istusime millalgi jaanuarikuus oma heade sõprade juures Faaz Disainiagentuuris ja arutasime turundusteemasid. Me ei ole saladust teinud, et Fresko kõige nõrgem koht tänasel päeval ongi turundus. Kui sageli on erinevate toodete turule toomise juures põhirõhk just suurel kiidulaulul ja korralikul reklaamieelarvel, siis meie oleme ligi kaks aastat vaikselt omanuhti jäätiseretsepte perfektsuseni lihvinud, tasakesi turule imbunud ja seisame nüüd silmitsi probleemiga, et keegi lihtsalt ei oska meie imetegusid kuskilt otsidagi, sest turundamine on kõige selle juures täiesti unarusse jäänud. Natuke liiga sageli teatab Facebook mulle, et "2000+ people who like Fresko Jäätisevabrik haven't heard from you in 45 days". Igal mõistlikul inimesel, kes midagigi turundamisest teab, tõuseksid sellise teate peale ihukarvad püsti.

Niisiis oli Faaz (kes, muide, kogu meie visuaalset osa teostab) korraldanud kohtumise oma turunduspartneriga. Ajurünnak oli konstruktiivne, muude oluliste asjade juures käis Cristine hetkeks välja mõtte, et võiks 24. veebruariks teha trikoloori värvides jäätise ja selle näiteks Tartu linnapeale kinkida, kogu aktsiooni üles filmida ja postitada.
Haarasime mõttest uuesti umbes kaks nädalat enne pidupäeva kinni ja otsustasime proovida. Teatasime ka kauplustele, et selline jäätis on tulemas ja palusime tellimused ette ära teha, et teaksime koguseid arvestada. Esialgsete numbrite põhjal oli vastuvõtt pigem jahe, otsustasime jäätisele tellida 200 (mis on tootmises täiesti olematu kogus) silti. Vaikselt tilkus tellimusi juurde, lõpuks võtsime südame rindu ja suurendasime tellimuse 500-le. Mis, nagu te isegi aru saate, on ikka veel naeruväärselt vähe. Aga eks alustades tulebki kõik ämbrid läbi kolistada, meile millegipärast ilmselt tundus hirmus (tõenäoline) perspektiiv, et jäätiseid jääb üle.

Tootearenduses pistsime rinda õige sinise ja musta värvi saavutamisega. Olgu taevas tänatud Matsi suurte kogemuste eest teejoojana. Kassinaeris ja selle säravsinine värv ei ole kindlasti igale eestlasele tuttav. Söetablettidest ja nende tervistavatest omadustest kõhuvalu korral teavad ilmselt küll kõik ja kõhtu raviv aktiivsöega värvitud jäätis kõlas igati freskolikult. Selverist seda kraami aga kilode kaupa ei osta, seega kõige selle kokkumuretsemine võttis omajagu tuhnimist ja katsetamine omajagu katsetamist.
17. veebruari hilisõhtul (mis on meie kohta ikka ootamatult tubli saavutus, arvestades, et me plaanisime jõuda vaid nädal varem ja tähtpäevani oli ka veel terve nädal!) sai esimene sats sinimustvalget purki. 18. veebruaril olime Taskus laadal, kus vastuvõtt oli jällegi pigem jahe. Tartlased ongi muidugi ehedad külmanärvilised eestlased. Ei ole mõtet iga sinimustvalge purgikese peale ka liialt erutuda.

Sünnipäevanädala alates panime siis kõik endale teadaolevad rauad kuuma. Postitused Facebookis ja Instagramis ning pressiteade. Solaris võttis jäätise oma sünnipäevanädala kampaaniasse. Ma ei tea siiani, mis hinnaga nad seda seal müüsid (ja kardan küsida ka, sest äkki müüdigi poolmuidu?!). Meie jaoks ei olnud tegemist kasumliku tootega, hind oli sama, mis teistel jäätistel, aga tööd, erilist toorainet ja väikest partiid etikette sinna sisse arvestades kerkis omahind ikka püstloodis taevasse. Ehk et loodetav efekt oli kõvasti feimi, aga mitte eriti palju sulli.
Facebooki sponsitud postitus sai meie jaoks ootamatult edukaks ikka küll! 60 jagamist ja üle 61500 reachi. Erinevad asjaosalised tegid veel enda postitusi, inimesed ostsid, maitsesid ja hashtagisid. Delfi avaldas ka artikli, kuigi pildiks sinna jäigi mannetu eesti lipu pilt. Noh, see oli järjekordne ämber, sest ma ei pannud pressiteatesse kohe korraliku resolutsiooniga fotot kaasa.
Pressiteate põhjal avaldati uudis veel mitmes-setmes väljaandes.

Ringvaatest helistati ja paluti jätsi saata. Panime oma kodustatud fänni ja kulleri - tänks, Erlend! - teele. Saatelõik ise oli muidugi mannetu. Reikop intervjueeris Margus Saart, kes rääkis, mis 24. veebruaril ETV-s toimuma hakkab, intervjuu lõpuks toodi jätsid lauda, kuid erinevate asjaolude kokkulangemisel ei nimetatud Fresko nime ja seeria "Marko Reikop sööb" ei saanud ka täiendust. Aga no käis eetris ära, abiks seegi. Tegime omad järeldused.
Kirjutas ka Anu Saagim - ta tahab Elu24 Lives 24. veebruari õhtul sinimustvalget jäätist süüa. Sai ka, ainult et oluliselt vähem kui loodetud. Selleks ajaks olid jäätised lihtsalt otsas.

Omaette ooper juhtus minu kodusaarel. Saaremaal on kaks maakonnalehte - Meie Maa ja Saarte Hääl. Helistati Meie Maast:
"Tere, me siin lugesime, et mingi sinimustvalge jäätis tuli."
"Tuli."
"Kas seda Saaremaal ka müüdakse?"
"Jah, Saarte Sahvrisse just täna jõudis üks kast."
"Ahah, siis pakuks välja, et teeme Meie Maasse artikli, ma helistan siit reklaamiosakonnast."
"Artiklit või reklaami pakute siis?"
"No teeksime artikli, ajakirjanik helistaks teile ja ma saadaks hinnad."
"Aga öelge mulle, mis need hinnad on, siis tean arvestada."
"Meil on siin terve hinnakiri, eks peab vaatama, et mis mahus see tuleb."
"No teeme nii, eks te saatke."

Helistab ajakirjanik. Hääle järgi otsustades vanem naisterahvas.
"Tervist, ma siit Meie Maast helistan, sain aru, et ostate meilt reklaami."
"Ma teglikult pole veel neid hindu näinud ja ausalt öeldes ei ole eelarves ka selleks vahendeid, et maakonnalehtedes reklaamima hakata praegu."
"Ahah, aga meil jah omanik ei luba promoartikleid teha tasuta.  No aga teeme selle intervjuu ära, siis on olemas, kui asjaks läheb."
...

Peale intervjuud saadeti hinnapakkumine. Värvireklaamile kusjuures, kae värki. 71,90 +km. Ja mulle pakuti 20% soodukat.

Helistas ka Saarte Sahvri juhataja, kellele oli ajakirjanik helistanud, et telligu ta ruttu jäätist juurde, sest reklaam tuleb Meie Maasse!

Reklaami ma maakonnalehte siiski ei ostnud. Päev hiljem selgus aga, et Saarte Hääl oli minu pressiteate põhjal loo avaldanud. Täiesti tasuta. No see ajas juba natuke naerma.

Õige huumor saabus aga siis, kui ma kuu lõpus vanaisale külla läksin. Vanaisa räägib, et just luges lehest minu kohta, Meie Maas olla lugu. Mina vastu, et küllap see ikka Saarte Hääles oli. Vaidlesime natuke, vanaisa otsis siis lehe välja ja vahi! Meie Maal, kelle omanik reklaamlugusid tasuta avaldada ei luba, jäi ilmselt lehes ruumi üle. Nii et nupuke avaldati mõned päevad pärast seda, kui kõik jäätis otsa oli saanud.

Tõe huvides olgu kohe märgitud, et Saarte Sahver müüs lõpuks seda jäätist päris mitu kasti ja vahepeal peeti seal nimekirja soovijatest, kui kaup ise oli otsa lõppenud. Saime veel mõned kastid ilma etikettideta jäätiseid juurde saata peale pühi. Huh.

Reklaamipakkumisi tuli pressiteate peale umbes kümmekond.

23. veebruaril olin Raadimõisa hotellis EAS-i ärimentorprogrammi koolituspäeval. Tõenäoliselt oli huvitav koolitus, aga mina tegelesin terve aja sisse-välja siiberdamisega, sest telefon oli punane ja õudselt kõik asjad tahtsid ajamist. Teadsin, et 500 jäätisest on alles alla 100.
Helistasid kümned eraisikud, kes olid murelikud, et nad on kõik poed läbi kapanud, igal pool on vaid hinnasildid alles, jäätiseid endid ei kuskil. Sain neid riburadapidi vabrikusse saata või soovitada järgmisel päeval tagasi minna.
Järjestikku helistati nii Stockmannist kui Solarisest, üks tahtis tellida kuus, teine seitse kasti jäätist. Kumb oli kumb, enam ei mäleta, sest sain mõlemale resoluutselt teatada, et heal juhul tuleb kaks kasti. Teised kauplused küsisid ka, aga jäid vist sootuks ilma.
Vabrikus käis samal ajal tihe tootmistöö, mille käigus kassinaeris otsa sai. Mõeldud-tehtud, Facebooki abiga leidsin täpselt 4 minutiga inimese, kes kasti jäätise eest oli valmis Süvahavva uuele pakile järele sõitma.

Kui Erlend 24. veebruari lõuna ajal käis Solarises ja Stockis jäätisejahil, et Anule Elu24 Live tarbeks maiustamist viia, jäi ta laias laastus pika ninaga. Mõlemasse kauplusesse olid samal päeval jäätised jõudnud, aga võtta polnud enam suurt midagi. Ka teisi Fresko purke olla kasinalt olnud.

Tõmban siinkohal joone alla. Episoode, juhtumisi, tarkuseteri ja nalja oli veel kõvasti. Aga kõik pole enam meeles ja kõik pole ka oluline. 

Piltlikult võib vist öelda, et me haarasime täielike diletantidena pimedas toas kalašnikovid ja kukkusime valanguid laskma. Ehk ilmselge overkill arvestades seda, mis meil pakkuda oli. Aga kes võis arvata, et üks värviline jäätis sellise patriotsimilaine tekitab!

Järgmine
Milleks meile suhkur?

Lisa kommentaar

Email again: